Renoir ƒe nyɔnuwo ƒe nɔnɔmetatawo yɔ fũ kple nusiwo doa dzidzɔ na ame eye wodzɔna le wo ɖokui si. Woɖe Zhanna Samari fia le kɔkɔƒe bliboe le Japantɔwo ƒe xɔmetsovɔ, modzakaɖebɔ kple deti ƒe megbe, si nutala la tsɔna vaa dɔwɔƒe si nɔa ƒuƒlu zi geɖe be wòawɔ kɔnuwɔwɔ ƒe nɔnɔme. Renoir megblɔ susuŋutinunya ƒe nɔnɔme si le eƒe kpɔɖeŋua me o, etsɔ dzidzɔ yi eƒe ŋutigbalẽ ƒe dzonu dada, ɖa dzĩ si me kɔ, ŋku siwo le fli me kple nuyi siwo le keklẽm ƒe fuɖename gbɔgblɔ.

Naiskujutel on Renoiri (1841-1919) loomingus keskne koht. 1870. aastatel sai tema alaliseks modelliks Comedie Française'i teatri pürgivast näitlejannast Jeanne Samarist. 1877. aastal lõi maalikunstnik ühe oma kaunima portree. Kangelanna välimusest kiirgab kütkestavat naiselikkust. Vaevumärgatav poolnaeratus, sügavad, tumedad silmad niiske säraga, kontrastina juuste punaka šoki ja õrna nahaga, tekitavad “hetke tabatud” tunde – kunstniku tabatud peen, tabamatu ilu. Renoir ühendab portrees meisterlikult Jeanne'i kleidi rohelise värvi ja seina roosa tausta, võimendades oma lemmikmodelli haruldase võlu tunnet.

    Teda on kujutatud vööst ülespoole. Näitlejanna istub vasaku küünarnukiga lauale toetudes, peopesa surub kergelt rasket lõua. Punased kohevad juuksed, tema silmade ilmekas uuriv pilk – selles kõiges on nii palju võlu ja ilu! Näitlejanna kannab rohelist sügava kaelusega kleiti, üks lühike varrukas on veidi libisenud, paljastades Jeanne'i kauni ümara õla. Äärmiselt atraktiivne, kohevate juuste ja sädelevate silmadega näitlejanna näis olevat sündinud Renoiri modelliks.

3