Paulo ƒe nɔnɔmetata si le ƒe 1635 ƒe nutata me la nye agbalẽ si woŋlɔ ɖi. Nukatae Rembrandt trɔ ɖe Apostolo Paulo ƒe nɔnɔme ŋu, nya kae wòdi be yeagblɔ na eŋɔlimetɔwo, dzidzimeviwo? Ele be woadi ŋuɖoɖoa le Apostolo Kɔkɔe Paulo ƒe Agbalẽwo me - eƒe dɔ siae mlɔ kplɔ̃a dzi le nutata eveawo me, abe alesi nuŋlɔti si le esi la ɖo kpe edzi ene: woɖe ame kɔkɔe la fia wònɔ eƒe Agbalẽwo ŋlɔm.

Rembrandti "Apostel Paulus vanglas" annab üksikasjalikult edasi paljusid teosele iseloomulikke jooni. Rembrandt oli tõesti süvapsühholoogia ja inimhinge uurimise meister. Sellel pildil näib ta püüdvat edasi anda mitte ainult Pauluse füüsilist väsimust, vaid ka oma sisemaailma, vaimseid kogemusi.

Kitsas ruumis sooja kuma loov küünlavalgustus ja sügava tumeda tausta kasutamine rõhutavad hetke intiimsust ja koondavad tähelepanu apostli näole. Ilmselt püüdis Rembrandt rõhutada Pauluse vaimset suurust, tema sisemist isandat ja võitlust pimedusega.

Sinu kirjeldus annab suurepäraselt edasi ka vastuolusid Pauluse välimuses: füüsilist nõrkust, väsimust ja samal ajal sisemist jõudu, hinge kergust. See on iseloomulik paljudele Rembrandti teostele, kes püüdlesid inimloomuse kujutamisel realismi poole ja rõhutasid samal ajal vaimset sügavust.