Adam ƒe Nuwɔwɔ (Sistine Sɔlemexɔ, Vatican City, Roma, 1508-1512) nye hakpakpa vevi enyi siwo le gliwo ƒe tsatsam si ku ɖe xexeame wɔwɔ ƒe tanya ŋu la dometɔ enelia, si Michelangelo Buonarroti de dɔ asi na be wòaɖo atsyɔ̃ na dzisasrãa ƒe Sistine Sɔlemexɔ si Papa Julius II ŋlɔ.

Aadama loomine on Itaalia kunstniku ja skulptori Michelangelo Buonarroti 1512. aastal loodud fresko. See on osa tema suurimast loomingust – Vatikani Sixtuse kabeli laes olevatest freskodest.

Aadama loomine kujutab hetke, mil Jumal annab Aadamale elu, puudutades teda sõrmega. Stseen põhineb 1. Moosese raamatu piiblitekstil (1. Moosese 1:26–27; 2:7), mis kirjeldab inimese loomist Jumala näo ja sarnasuse järgi.

Kunstnik kehastas meisterlikult selle looja ja tema loomingu hetkelise kohtumise sügavat tähendust. Jumala ja Aadama sõrmed, vaevu üksteist puudutades, loovad dünaamilise pildi, mis sümboliseerib elu edasiandmist. Kui Aadamat on kujutatud lõdvestunud kehaga, alles ärkamas, siis Jumal ilmub inglipilvedesse, ümbritsetuna valgusest ja dünaamikast.

Aadama loomine on üks kuulsamaid renessansiajastu ja kunstiajaloo kunstiteoseid üldiselt. See sümboliseerib inimese soovi jumaliku järele ja inimmõistuse suurust.